Maailmakirjandus II (keskajast klassitsismini)
nördimuse. Jäi kuninga soosingust ilma. Rahvaraamatutest ja varasematest burleskidest võttis üle hüperbooli. Ta kasutab
palju rämedat ja rõvedat rahvalikku kõnepruuki, aga paneb selle segunema humanistliku eruditsiooniga eriti
loodusteaduste valdkonnast. Ürgmaisuse ja elukõiksuse ülistus on Rabelais' peateose peamine läkitus. Selle filosoofia
seisukohalt naerab ta välja keskaegse elukauge ja dogmaatilise mõtlemise, loodusevaenulikud normid ja tabud, mille
kütkesse inimkond on ennast pannud, aga samuti looduse idealiseerimise, mis tema kaasajal oli üldlevinud. Rabelais'd
iseloomustab keelemäng paiskab segi õpetatud ja rahvaliku keele, jutuvestelis-süzeelise ja õpetlik-traktaadiliku stiili,
arhaismid ja enda loodud neologismid, kuhjab hüperboole ja paneb osa peatükke koosnema vaid asjade/omaduste loetelust.
Peateose kangelased on hiiglastest kuningad, kes hämmastavad kõiki oma suurte kehamõõtmete poolest