"loodusesideme" - 1 õppematerjal

Luulereferaat Ellen Niit

ja samas lihtsusele. Suures osas on kogumiku kujundiks meile lähedane loodus, luuletaja annab need seosed meile lähedase looduse ja inimeste kaudu. Luuletaja otsib iseend oma maa ja selle looduse kaudu. Iga ta luuledetail on leid selle otsimises, iga kujund osake iseenda defineerimisest. Luulekogus on valdav assotsiatsioonidele ehituv luule, eriti värsiraamatu alg- ja lõpposas. Tegemist on intiimselt vahenditu ja endamisi mõtiskleva poeesiaga Tunnetatud loodusesideme kaudu tunnetame omakorda Ellen Niidu ühtsust eesti luule kauaste ja olemuslike traditsioonidega, rahvaluuleni välja. (Mallene, 1970) 7 Kohati on ,,Linnuvoolijas" täheldatav libastumine proosa piirimaile, luulekujundid nagu pageksid autori käest, kes nende puudumist püüab korvata värvika kirjeldamisega (,,Seisatus Tõnismäe künkal", ,,Kurbrõõmus lugu mu isa punase tutiga mütsist"). Autori pärusmaaks jääb