eraldi templeid. Kolmandaks olid lossid valitsejate asupaikadeks ja poliitilise võime keskusteks. Oletatakse, et losside eesotsas seisid preesterkuningad. Kreetal puudus sõjaline otstarve ja sp olid lossid kindlustamata. Kreeta kultuuri üheks erinevuseks on see, et seal puuduvad relvad, kindlustudsed ja üldse sõjakad jooned. Sellest saab järeldada, et Kreeta kunstis domineeris rahumeelne ja elurõõmus temaatika. Losside senadele olid maalitud eredavärvilised loodusepildid, religioossed pildid ja spordivõistlused. Levinud oli härja, kui tähtsaima kultuselooma kujutamine. Veel üks oluliseimaid jooni kunstis oli see, et naised domineerisid. Neid kujutati maalidel rohkem ja just nemad olid kompositsioonide kesksetel kohtadel. Sellele toetudes hakkasid uurijad mõtlema sellest, et naised võisid olla valitsejateks.
ennenägematu jõuga. Kõhnad, kondised sõrmed, mis teda pigistasid, surusid end ta ihhu ja hoidsid tast kõvasti kinni. Paistis, nagu oleks too käsi ta randme külge needitud. Need sõrmed hoidsid teda kõvemini kinni kui ahelad, kui klambrid, kui raud-rõngad. Müüri seest tulid välja teadlikud, elavad pihid. Jõuetuna vajus ta vastu seina ja nüüd haaras teda surmahirm. Ta peast vilksatasid läbi elu võlud, noorus, taevas, loodusepildid, Phoebuse armastus, kõik see, mis tast kaugenes, ja kõik see, mis talle ligines, preester, kes ta reetis, timukas, kes varsti tuleb, võllasammas siinsamas. Siis tundis ta, kuidas tal hirmust juuksekarvad 462 püsti tõusid. Ta kuulis müüri tagant sulgunu julma naeru ja sosinat: «Hahahä! Sind puuakse üles!» Surmväsinult pöördus ta müüriava poole ja nägi läbi trellide patukahetseja metsikut nägu. «Mis ma teile olen teinud?» küsis ta peaaegu kokku varisedes.
annaabi.ee 
