Karula Rahvuspark
kalgiveelised järved. Karula rahvuspargis asuvatest järvedes on kõige suurem Ähijärv, mis on
180 ha suur ning kõige sügavam Savijärv, millel sügavuseks on 18 m. Karula järvedes on endale
kodu leidnud paljud haruldased liigid ning peale selle on paljudel järvedel ka vaateline ja
puhkemajanduslik väärtus. Eriti silmapaistvad on väikesed metsajärved. Järvedele võivad halvasti
mõjuda röövpüük, reostus, veetaseme muutumine ning koordineerimata turism.
Väikeveekogudeks on looduseliku tekkega lombid, mis on liiga väikesed, et olla järved ja
inimeste poolt rajatud tiigid. Looduslikud väikeveekogud on enamasti tekkinud mitmekesise ja
5
vahelduva pinnamoe tõttu. Väiksed tiigid mis talviti põhjani läbikülmuvad, on elupaigaks
haruldastele kahepaiksetele ja putukatele (4).
Vooluveekogud on tähtsad looduslikes ja taastuvates sängides voolavad jõe ja ojalõgud, milliseid