Kodukoha kultuuriline identiteet
suvevõõrastele orienteeritud kinnisvaraarendus rannapiirkonnas. Tegemist oli pikaajalise ja
tulevikku suunatud projektiga,
sest tervis on olnud igale inimesele igal ajal kallis asi ja Pärnul on selle hoidmiseks paljugi pakkuda.
Nüüd võib Pärnu ennast rahulikult nimetada Eesti kuurordiks, linnaruum oma haljastuse ja
hoonestusega viitab sellele. Pärnu rand parkide, rannahoone, rannahotelli, mudaravila ja teiste
hoonetega moodustab meeldiva ruumi, linlik keskkond seguneb tugevate looduselementidega.
Üleminek traditsioonilisest linnaruumist n-ö rannaruumi on selgelt hoomatav. Kogu rannapiirkond
on suurepärane linlik kuurort, kus rand, pargid, linnaruum ja raviasutused on ühtne tervik.
Tähelepanuväärne on see, et eelmise sajandi algupoolega võrreldes ei ole kuurorditsooni ulatus
palju muutunud, ehkki inimkoormus on sel alal tohutult suurenenud. Kui kolmekümnendate lõpuks
ületas Pärnut külastanud inimeste arv 12 000, kusjuures kolmandik oli välismaalasi, siis praegu on