ületavad ülejäänuid pindalalt mitmeid kordi. Väikesaared ei paikne ühtlaselt: neid oleks nagu pillutatud meie rannikumerre päris juhuslikult. Väikesaared kannavad Eesti eri osades mitmesuguseid üldnimetusi. LääneEestis on suuremad neist laiud, väiksemad aga rahud, kared, nasvad jm. PõhjaEestis öeldakse väikeste saarte kohta kari või loo. Saare nimes peegeldub sageli tema kuju (Kõrglaid, Harilaid, Suurlaid), kuid sageli ka mõni looduselement saarel, näiteks silmapaistev puu (Pihlakare). Nimes peitub vahel vihje saarel pesitsevatele lindudele (Hanerahu), pinnakatte iseloomule (Valgerahu koosneb heledast klibust) või saare kasutusele (Hobulaid, Heinlaid). Niisiis annab saare kohta mõningat teavet juba selle nimi. Saarte maastikuline mitmekesisus oleneb enamasti nende pindalast ja kõrgusest, kuid oluline on ka ala geoloogilis geomorfoloogiline ehitus, pärastjääaegne maakerge,
ühele ja ainsale bakteriliigile. Chiviani analüüs näitab, et tema avastatud bakter ammutab elutegevuseks vajaliku energia maapõuekivimites sisalduva uraani radioaktiivse lagunemise arvel. Tal on ka niisugused geenid, mis võimaldavad keskkonnast süsinikku ja lämmastikku võtta ning neist siis valke ehitada. Päike on ja jääb üheks olulisimaks keskkonnateguriks organismide jaoks ning kahjuks või õnneks on see ka üks looduselement, mida inimene ei saa oma tahtmise järgi muuta ega ümber kujundada. Nii päikese nähtav valgus kui ka inimsilmale nähtamatuks jäävad kiirgused on üht või teist viisi olulised organismide elutegevuseks. Nähtav valgus on oluline fotosünteesiks kuid ka muidugi nägemiseks ja taimedel on sellest tingitud ka fotoperiodism. Infrapuna vajavad loomad oma kehatemperatuuri hoidmiseks ja soojuskiirgus aitab säilitada
annaabi.ee 
