Valgustusajastu
Ta ei uskunud demokraatiasse. Ta arvas, et kui harimata rahvahulk hakkab tegutsema, kukub
kõik. Tema ideaaliks oli valgustatud absolutism piiramatu võimuga valgustatud monarh,
kes lähtub rahva vajadustestja arutab küsimused läbi filosoofidega. Ühiskonnas pidi olema
vabadus ja eraomand. Talle meeldis Inglismaa riigikord, aga oli arvamusel, et Prantsusmaale
see ei sobi. Lähtus tollel ajal populaarsest loodusõiguse teooriast, mille järgi peavad inimese
tegutsemise aluseks olema loodsseadused. Ühiskonna ümberkorraldumise alust nägi ta
ülevalt poolt läbi viidavates reformides.
Preisi Friedrich Suurt ja Katariina II pidas ta ideaalseteks valitsejateks. Kesksel kohal oli
võitlus katoliku kirikuga. Ta tõi palju näiteid katoliku kiriku kuritegudest. Põhiidee oli
inimmõistuse vabastamine. Ta ei astunud vastu usule, vaid kiriku diktaadile, sest ta ütles:
,,Kui jumalat ei oleks olemas, tuleks ta välja mõelda".
J. J