Jaanipäev
Põldudele hõljuv jaanitule suits oli
ohvrisuits põlluhaldjale, kes pidi kaotama sealt kahjulikud putukad ja hävitama umbrohud
ning kaitsma koduloomi haiguste eest.
Jaan ise on rahvauskumuste järgi viljakasvataja haldjas, Mardi vend, kes ilmub jaaniööl kõigi
teiste haldjate ja surnute hingedega kodukoha hiitesse, põldudele ja koplitesse. Ta on kõige
õiglasem haldjas, kes annab igale inimesele saaki tema töö järgi ja karistab laisku ning
loodreid vaesusega.
Vanarahval oli palju ennustusi heinaajaks ja sügiseseks viljasaagiks. Kui päike jaanipäeva
hommikul selgesti tõuseb ja õhtul selgesti loojub, siis tuleb ilus ja kuiv heinaaeg. Kui
jaanipäeval vihma sajab, tuleb märg rukkilõikus ja talvel palju lund. Jaanikuu vihm puistab
põllule kulda ja rammutab mulda. Ennejaanine vihm on suureks kosutuseks põlluviljale,
pärastjaanine aga kaotuseks heinatööle. Ennejaanine vihm on rohkem väärt kui Riia linn.