Geograafia ehk maateadus
19.sajandi lõpus hakati neid pidama ühe ja sama teaduse eri harudeks. 20. Sajandi keskel selgus
siiski, et tegemist on kahe üpriski erineva teadusega. Nii inim-kui ka loodusgeograafile on väga
oluliseks töövahendiks kaardid. Geograafi tää lõpp-produktiks on tihtipeale kaart.
Loodusgeograafiat ja inimgeograafiat seob see, et loodust ei saa vastandada inimesele. Inimene on
samuti osa loodusest. Täiesti selge on see, et loodmus ja inimesed mõjutavad üksteist tugevalt.
Loodusgeograafia on loodusteadus: nähtuste seletamisel tuginetakse loodusseadustele, ehk
peamiselt füüsikale ja keemiale.
Inimgeograafia aga ühiskonnateadus ehk nn humantitaarteadus, kus kehtivad hoopis teistmoodi
reeglid ja seadused, mis pole kaugeltki nii absoluudsed.
Seega on keset geograafiat klassikaline konflikt humanitaar-ja loodusteaduste vahel.
Looodusgeograafia uurimisobjektiks on Maa, mõnikord tervikuna, kuid enamasti tegelevad
annaabi.ee 
