Siis firma võttis tööle ehitajad kes aerocist hoone laoks ja mina olin abitööline neile. Alguses oli raskusi kuna ehitajad olid vene keelt kõnelevad isikud. Kuid üks kolmest oskas natuke eesti keelt . Kuid töö iseenesest oli lihtne tuli vaid plokke ette tassida ja ka mõõtu saagida suure ploki saega. Vahepeal tegin aeroci plokiliimi mis tuli veega ära segada. Paigaldasin tellinguid ja tegin lihtsamaid töid. Näiteks andsin ehitajatele loodi, haamrit, nööri millega looditi müüri ja mõõdulinti. Vahepeal andsin neile armatuuri . Siis kui hoone oli juba üpris kõrge töi veauto sillused ja paigaldasime need vastavalt projektile. Töö lihtsustamiseks märkisime uste ja akende kohad ära . Siis panin plokiliimi alla ja liigutasin sillused paika. Kui sillused paigas hakkasime plokke edasi laduma. Hoone kerkis nädalatega üpris kõrgeks. Ja ma olin juba rõõmsam kuna plokid olid üpris rasked kuna osadel alustel oli kile katki ja plokid olid märga saanud
Eeskujuna kasutati rootsi ehitusmeistri A. T. Lagerholmsi raamatut “Villabyggnader och egna hem” (“Elumajad ja omad kodud”). Punast rootsi Falu värvi maja fassaadi jaoks saatsid sugulased Rootsist. Maja kaunistati suure klaasist verandaga, mis meenutas Blumbergshofi mõisa verandat. Seejärel võis pere kasvama hakata – üheaastase vahega sündisid tütred Barbro ja Inga Britta (Bitti). Arved tegeles aktiivselt sisulise uurimistööga ning juba 1910. aastal kaardistati ja looditi tema juhtimisel katsejaama maa-ala, kaevati esimesed magistraalkraavid, raadati 2,5 ha madalsood, ehitati 2 ha drenaaži, valmis elamu juhataja ja külaliste majutamiseks, alustati turbalasundi sondeerimist ja tee-ehitust tookordse Piibe maanteeni. 1911. aasta 1. juulil alustati ilmavaatlustega Tooma künkale rajatud meteoroloogiaväljakul. Täpselt aasta möödudes korraldati Toomal esimesed kolmepäevased sookultuuri kursused, millest võttis osa 25 kuulajat. 1914. aastal
annaabi.ee 
