EESTI RAHVA PILLID
metsloomi karjast eemale peletada. Väikseid pasunaid valmistati põhiliselt puukoorest
ja need asetati ööseks vette, et nad katki ei kuivaks. Väikseid sarvi valmistati looma
sarvedest, mis õõnestati seest ära ja peale lõigati mänguavad. Selliste pillidega sai
osav mängumees ka meloodiat mängida.
KEELPILLID
Keelpillidest on Eestis kõige vanem kahtlemata kannel. Selle vanuseks arvatakse paar
tuhat aastat. Kannel on väga tihedalt seotud läänemeresoomlaste, balti rahvaste ja
loodevenelaste rahvuskultuuriga.Kannel jaguneb põhitüübilt kolmeks:
* väikekannel - peamiselt ühest puust õõnestatud, õhukese kõlalauaga kaetud,
trapetsikujuline ja väheste keeltega ( harilikult 6-7 keelt). Keeled valmistati jõhvist,
lambasooltest või metallist. Kahjuks ei ole teada millist muusikat nende peal mängiti,
sest meieni on säilinud ainult paar Setumaalt pärit lugu. Setu kanneldel jätkus pilli
korpus ülaosas kaane tasapinnal lauakujulise pikendusega, nn. labaga. Laba andis
annaabi.ee 
