PURJELAEVADE EHITUS EESTI RANDADES
Ehituspuitu osteti
enamasti riigimetsadest, vahel ka mõisnikelt.
Puud võeti maha täiskuu ajal, siis olevat puit kõva ja kivistunud. Hiidlased olevat seda
teinud isegi kella järgi, et oleks ikka päris täiskuu lõpp. See tava polnud aga igal pool
ühesugune. Nii olevat Orajõe kandis võetud puid maha vana kuu ajal, mõnel pool aga koguni
noore kuu ajal. Laevapuidu varumisel peeti kinni mitmest ebausukommetest. Nii tuli emapuu
langetada põhja poole, esitääv vastu loodetuult, ahtertääv vastupidises suunas. Mida
kaugemale kännust emapuu langes, seda parem laev sai. Puude vedamisel ehitusplatsile ei
tohtinud naisterahvas vastu tulla. Naised ei tohtinud tulla ka ehitusplatsile. See oli suur
õnnetus, kui naine astus paljajalu ehitatavale laevale – jäta või ehitus pooleli.
Ehitusplatsile rajati suur laudadest põrand, kuhu laevameister joonistas laevakaared
täismõõdus peale. Joonise järgi raiuti kaared välja. Viimased koosnesid mitmest tükist.