tormiste ilmadega vahutavad murdlained. Pangal on veepiirist kõrgemal kaks astangut, kolmas jääb vee alla. Veealuse astangu olemasolu tõendab seda, et merepind on rannikul olnud ajuti madalamal kui see on praegu. Sellel Saaremaa kõrgeimal pangal, mis asub Panga neeme põhja -, loode - ja lääneküljel, paljanduvad siluri ladestu settekivimid. Saaremaa pangad koosnevad ainult paest ja erinevad seega oma profiililt oluliselt Põhja - Eesti pankrannikust. Panga panga kõrgeim koht on neeme loodetipust veidi lõuna pool, kus asub ka muistne ohvrikoht, kuhu vanasti merejumalatele lepitusohvreid toodi. (Panga all meres olnud koht, mis alatasa rahutult mühisenud ning kus mõnikord vesi lausa keenud. Sinna tulnud igal aastal merejumala heaks kas inimene või loom heita. Hiljem asendunud see õlle ja viina valamisega merre, antud seda "merele maida". Paika, kus ohvritalitus läbi viidi, kutsutud "mari kakk". Seal käidud ka jõululaupäeva- ja uusaastaööl, teada saamaks, kas õnn või
3) ''Karjaallika veekogumise pesa''(nii on kirjas vastuvõtudokumentides), ehk tegelikult tinast sõel, mis paiknes Karjaallikas vett linna poole juhtiva torustiku alguses. Valisin sõela selle tõttu, et keskajal arendati Tallinnas veevarustussüsteemi ja rajati kanal Ülemiste järvest linna. Mulle on üllatav keskaja inimeste leidlikkus ja nutikus veetorustiku ehitamisel. 4)Paljassaare aardeleid Tallinna piiridesse jääva Paljassaare loodetipust leitud hõbeaare. Algne peidukoht paiknes ranna lähedal vee all. Peidukoha märgistamiseks oli merepõhja löödud kaks puuvaia. Algselt sisaldas aare 8 araabia, 2 bütsantsi, 19 anglosaksi, 1 skandinaavia ja 97 saksa päritolu münti. See leid näitab kaubanduse arengut ja rikastumist tallinnas keskajal. Selle põhjuseks oli just peamiselt soodne asupaik. Ebatavaline on see, kui palju münte korraga leiti. See on kindlasti tähtis leid ka linnamuuseumi jaoks. 2
mi, ordoviitsiumi ja siluri settekivimite suurepärasteks paljanditeks. Nimetada tuleks veel Muhu suurimaid - Üügu ja Rannaniidi panka, mis suures osas koosnevad biohermidest. Panga pank ehk Mustjala pank asub Saaremaa põhjaranniku läänepoolsemas osas, Panga küla lähedal. Panga ulatus on umbes 2,5 km ja see asub Panga neeme põhja-, loode- ja lääneküljel. Panga pank on kõrgeim Saaremaa ja Muhu põhjaranniku pankadest (21,3 m). Kõrgeim punkt on neeme loodetipust veidi lõuna pool. Mujal jaguneb pank kaheks astanguks, millest teine jääb 13 m kõrgusest merre laskuvast järsakust veidi sisemaa poole. [http://et.wikipedia.org/wiki/Panga_pank] (16.03.08) Paljandid ja koopad Paljandites avaneb kivimite ja setete lasumusjärjekord, nende koostis, ehitus, kivimites leiduvad kivistised jne. Suur osa huvitavatest looduslikest paljanditest paikneb jõgede kallastel. Kaitse alla võetud paljanditest on tuntumad keskdevoni Tori paljand ehk Tori
annaabi.ee 
