Harku spaa keskkonnamõju strateegiline hindamine
Teisisõnu, kui Kvaternaari veekihti
reostatakse, siis see reostus võib sattuda ka Kambrium-Vendi veekihtidesse.
3.4 Hüdrogeoloogia
Harku järv on võrdlemisi suure valgalaga (üle 50 ruutkilomeetri) ja nõrga läbivooluga.
Edelast voolab sisse Harku rabast algav Harku oja, kagust Järveotsa soon ehk Iisaku oja,
lisaks voolavad veel sisse Harku karjääri veeäratuse kraav, Soone oja (kanaliseertud,
väljavoolutoru allpool veepinda) ja mitmed väiksemad ojad (kraavid. Välja voolab
loodesopist Kivioja ehk Fiśmeistri oja ehk Tiskre oja. Edelakaldal leidub ka allikaid. Harku
oja on oja Harjumaal. Oja saab alguse Muraste rabast, mis asub Muraste külast lõunas teisel
pool Tallinna-Klooga maanteed, ja suubub Harku järve. Oja pikkus on 16,5 km ja valgala 30,5
km² suurune. Lõunast suubub Harku ojja Harku karjäärist vett ära juhtiv kraav. Keskjooksul
kulgeb oja piki Tabasalu raba lõunaserva. Suurema osa pikkusest voolab oja kunstlikus
voolusängis. Tiskre oja on oja Harjumaal