Nõukogude Liidu ajalugu
Vapustustes toibumiseks kulus veel aastaid, uus
industrialiseerimise laine 1910-1911, selle eest olid need aastad tormilise arengu perioodiks.
Ilmasõja eel andis Vm tööstus u 28% SKT-st. Piirkondlikud eripärad olid olulised, arenenud
tööstusrajoone polnud jalaga segada. Tööstuslik keskrajoon ümber Moskva, endise pealinna.
Piirkond, kus oli varem alanud manufaktuurse tekstiili areng, jäi ka tekstiilitööstuse keskuseks.
Teine prk, kiiremini arenev, oli looderajoon. Sellesse loetakse kuuluvat eelkõige impeeriumi pealinn
Peterburi oma tööstusettevõtetega, Lõuna-Soome, Balti kubermangud, silma paistis eriti uute,
moodsate tööstusharude arendamisega- aparaaditööstus, elektroonika, keemiatööstus. Samamoodi
uute harude edendamisega paistis silma ka Poola. Neljas ja viies prk olid seotud ennekõike hankiva
tööstusega- Ukraina kivisöe ja rauamaagi kaevandustega ja nende baasil tegutseva metallurgiaga ja
lõpuks Põhja-Kaukaasia naftaallikatega
annaabi.ee 
