Eesti ühiskonnageograafiline asend, asulastik ja rahvastik.
Hiljem Eesti alale saabunute hulgas oli palju ka neid, kes ei vastandanud end põlisrahvastikule, ei
haaranud mingeid eesõigusi. Seal, kus nad sattusid elama eestlaste hulka, nad eestistusid varsti. Omaette
etniliste rühmadena säilisid nad vaid aladel, mida eestlased millegipärast polnud asustanud. Seal saigi neist
aja jooksul samuti põlisrahvastik, ainult etniliselt eestlastest erinev. Niisuguseid rühmi kujunes Eestis kaks.
Eesti loodepoolsetele saartele ja viljatule looderannikule asus keskajal rootsi kalureid ja hülgekütte. Pikapeale kujunes neist
omapärase kultuuri ja elulaadiga omaette hoiduv eestirootslaste rühm. Elatusid nad peamiselt merest, kuigi hariti ka kuigivõrd põldu.
Kaugemale sisemaale asunud eestirootslased eestistusid.
Juba 1939. aastal aeti mitmed eestirootslaste rühmad oma kodudest välja, et teha ruumi Nõukogude sõjaväebaasidele. Pole
annaabi.ee 
