Eesti loodusgeograafia
E tasandik, 3) Viru-Harju lavamaa, 4) Devoni lavamaa, sh Sakala ja Ugandi
lavamaa 5) Kesk-Eesti ja Võrtsjärve nõgu, 6) Peipsi nõgu, 7) Valga tasandik ja
Võru-Piusa nõgu ning Põhja-Eesti paekallas.)
Jääaja järgne maapinna kerge – liustikud rikkusid maakoore isostaatilise
tasakaalu: jää raskuse all maapind vajus, pärast selle sulamist hakkas aga
kerkima. Praegugi on Eesti, jm Läänemerd ümbritsev ala, kerkiv. Kõige
kiiremini kerkib praegu Eesti loodepoole osa (2-3 mm/a). Läänemere
põhjapoolses osas, Botnia lahes on kerkimine veelgi kiirem - 9 mm/a.
Maapinna kerke tulemusel on tekkinud näiteks Lääne-Eesti saared, mille
vanade rannajooned näitavad ka seda, et esialgu oli maapinna kerge kiirem,
hiljem aga aeglustus (samuti nt saared, millest on tekkinud poolsaared nt
Noarootsi ja järved, mis on maakerke tagajärjel merest eraldunud nt Sutlepa
meri)