tundlik ning areng on kergesti haavatav. Emakeha kontrollib, mida loode vaja, tekitades emale söögiisusid. Üheksandaks nädalaks on välja arenenud närvisüsteem, kuid peaaju ei kontrolli veel loote liigutusi. Süda lööb sel ajal 157 lööki minutis, kui varem oli see vaid 20 kuni 25 lööki. Järgmisel nädalal on juba ultrahelist kuulda südamelööke. Kõige suuremad muutused toimuvad 6.-11. nädalal. Selleks ajaks on kõik organid loodud, olenemata sellest, et loodeon vaid seitse sentimeetrit pikk. Nurisünnitus on kõige tõenäolisem kolme kuu jooksul. Kuueteistkümnendal nädalal alluvad loote liigutused peaaju tahtele. Aju hakkab saavutama täielikku kontrolli, tekib võime reageerida ärritustele, keerukad loote liigutused. Alles kaheksateistkümnendaks nädalaks on välja arenenud seedesüsteem, ning on ka tunda loote liigutusi. Kuuendal kuul on hakanud arenema meeled. Sellel kuul, kui laps sünnib, on võimalus ellu jääd
Sellepärast ei tohi reesus negatiivse verega inimestele reesuspositiivset verd üle kanda. RASEDUSIMMUNISEERIMINE ·Kuigi loote vereringe on algusest peale ema omast eraldatud, pääseb juba raseduse ajal sageli ema vereringesse väike hulk loote punaliblesid. Platsenta võib "lekkida". Rohkem satub loote verd emasse siiski sünnitusel (või abordi) ajal. Kui loote ja ema punalibled on eri veregruppidest, siis võivad emal moodustuda nende vastu antikehad. ·Kui ema on Rh-ja loodeon Rh+ (isa on siis Rh+), võivad organismis tekkida antikehad Rh+- erütrotsüütide vastu. Tavaliselt tekib sellest probleem alles järgmiste Rh+-raseduste ajal. Osa antikehadest satub läbi platsenta loote poolele, põhjustades punaliblede lagunemist, hemolüüsi. Selle tagajärjel võib loode haigestuda või isegi hukkuda. ORGANISMI KAITSE ·Mittespetsiifiline kaitse: Epiteeli pidev uuenemine Eritised: maomahl (pH, pepsiin), lima, pisarad, higi, sülg (loputus, lüsosüüm)