Alutaguse kriivad - levik, morfoloogia ja tekke teooriad
leidumispiirkonnas, mistõtt ei saa järeldada, et kriivad oleksid mingis piirkonnas kõrgemad.
Valdavalt jääb kriivade suhteline kõrgus alla seitsme meetri.
Kriivade pikkus algab enamasti paarisajast meetrist ja ulatub kuni mõne kilomeetrini. Pikim
kriiva pikkusega 3,3 km asub Permisküla juures (külast vahetult loodes). Kriivad on pigem
kitsad, laiusega paar-kolmkümmend meetrit, üksikutel juhtudel üle saja meetri laiad.
Kriivad on kujunenud valdavalt loodekaarte tuultega, mistõttu on need kirde-edelasuunalised.
Seepärast on kriivadel kagupoolsed nõlvad järsemad ja liigestamata, seevastu loodepoolsed
vastasnõlvad on laugemad ning liigestatud mitmesuguste kühmude ja kuplitega. Kriivadele,
mille loodenõlv pole liigestatud, on omane tasane ja sirge harjajoon. Mida liigestunum on
seljak, seda kaarjama kujuga on kriiva. Tasase harja ja sümmeetriliste nõlvadega seljakud on
enamasti sirgjoonelised
annaabi.ee 
