Metsabotaanika
LOODEHMIK Tume, rohekaspruun, okste tipud kollakasrohelised, korrapäraselt lihtsulgjas
sammal. Varrelehed on nii väikesed ja tihedalt vastu oksa või peavart surutud, et me
palja silmaga vaadates neid lihtsalt ei märka. Seega paistavad loodehmiku oksad kui
kollakasrohelised nöörid. Erinevalt niiduehmikust, tema nöörjad oksad ei harune üldse.
Kasvab liivasel ja lubjarikkal mullal, niitudel ja loopealsetel. Loodehmikut võib pidada
väga lubjalembeseks liigiks, avarates loometsades, kadastikes ja lubjakividel on ta väga
sage.
METSAKÄHARIK Suur ja tugev, kuni 20 cm pikkuste ebakorrapäraselt harunevate vartega
hele- või kollakasroheline sammal. Moodustab maapinnal koheva samblavaiba. Lehed
asetsevad vartel harali ja moodustavad varre tipus suure tuti. Tüüpiliselt kasvab ta
viljaka mullaga metsades (laane- ja salumetsades); metsakäharik ei talu otsest