ei ole meie ühiskonnas millegi uudsega saab nentida üha sagedamini meedias kajastatud juhtumitele ning ka sellele tuginevalt, et vaidlusi kohtus ja töövaidluskomisjonis esineb üha enam. Eesti rahvas saab targem ja julgem ja läheb oma murega ja probleemidega kohtuni välja, vanasti oli aga vastupidine situatsioon, kus inimesed lihtsalt ei ole vastu vaielnud ja asi lõppes kohapeal, tavaliselt tööandja võiduga. Tänapäeval, meedia on paljudele inimestele aidanud oma loodega, kus kirjutati erinevatest diskrimineerimiste vaidlustest. Iga inimene on väärtuslik ja kõik on seaduse ees võrdsed. Seega tähendab võrdne kohtlemine diskrimineerimise puudumist. Ebavõrdne kohtlemine ehk diskrimineerimine on aga see, kui mingi asjakohatu tunnuse tõttu tehakse inimestel vahet. Õigusaktide mõttes tähendab diskrimineerimine, et ühte isikut koheldakse mingisuguse asjaolu tõttu halvemini kui on koheldud,
diegeesi mõisteta seletada ei saa. Kosmiline ruum on loodud nende jutustuste kaudu. Tilley "Aeg kollupseerub ruumiks müütilises narratiivis." Eeldatakse, et lood on maastikus sees juba olemas, võib ainult paari lausega edasi anda kuidas kivi kuhugi kukkus, kuidas org tekkis, kuidas keegi mingis koopas elas (fragmentaarsus). Eeldatakse, et kui lugu läbi saab, sisi on see maailm läbi. Pühade loodega on teistmoodi, neist ei lobiseta liiga palju, neid räägitakse teatud hetkel õiges kohas. Pikemate pühade narratiivide puhul on teatud keelud, võib ainult teataval aastaajal või päeval lugeda. Ajalised piirangud ,mis kuuluvad selle kosmoloogiaga kokku. Piirang pole lihtsalt piirang, vaid piirang ise sisaldab teatud ajalist kodeeritust, just tänu piirangule muutub jutustus, jutustamine rituaalseks. Ei kujuta ette ju, et iga päev oleks jõulud. Sukeldumismüüdid
annaabi.ee 
