Põllumajandus
laevad on suhteliselt vanad ja amortiseerunud. Peamiseks kalamajanduse arengut
tagavaks teguriks on konkurentsivõimelised tooted ja stabiilne turg, kuhu neid müüa.
Väljapüük Atlandi ookeanist
koondub peamiselt ookeani kirdeossa, kust püüti 69% ookeanikalast. Teiseks
püügialaks on ookeani keskvööndi idaosa.
Püütakse peamiselt skumbriat, putasuud, meriahvenat, stauriidi jm.
Viimastel aastatel on oluliselt suurenenud krevetipüük, eriti edukas oli selles osas
1998.a. Püütakse LoodeAtlandi vööndis, kus Eesti on krevetipüügilt Islandi ja Fääri
saarte järel kolmas riik.
Kalapüük sisevetest
keskendub suurjärvedele: ligikaudu 90% püütakse PeipsiPihkva järvest, ülejäänu
peamiselt Võrtsjärvest. Sisevete aastane väljapüük on püsinud küllaltki stabiilsena
25003000 t vahel. 1997.a. püügist oli ahvenat 36%, tinti 16%, koha 11%.
Võrtsjärvest püüti kõige enam angerjat. Angerjapüük on võimalik seetõttu, et
annaabi.ee 
