Eesti iseseisvumine - 20. sajandi algusest kuni Vabadussõjani 1920
Eesti-Vene kohtumine Pihkvas lõppes siiski tulemusteta.
Läbirääkimiste jätkumisele tõmbas oktoobris kriipsu peale Loodearmee
pealetung, milles oli Antandi nõudel sunnitud osalema ka Eesti. Petrogradi
vallutamist kavandanud vene kindralite rünnakuhoog lõppes aga enne
eesmärgini jõudmist ning Punaarmee jõuline vastulöök tähistas valgete agoonia
algust Võitlusvõime minetanud Loodearmee veeres kiiresti Eesti piiri poole.
Sellises olukorras otsustas valitsus loodearmeelastel relvad käest võtta. See otsus
vabastas Eesti küll ebameeldivast lätlasest, kuid jättis Rahvaväe taas silm silma
vastu Punaarmeega.
Detsembris 1919 algasid ägedad heitlused Narva pärast. Punaarmee juhatus
koondas selleks 160 000 meest ja üle 200 suurtüki, andes eestlaste
kaitsepositsioonide pihta võimsaid tulelööke ja saates jalaväe rünnakule
üksteisele järgnevate tihedate lainetena. Esialgu üritati vallutada linn