Esimen kontinentaalkongress Philadelphias Kokkupõrked Lexingtoni ja Concordi all Ameerika iseseisvussõja algus Teine Kontinentaal kongress George Washingtoni nimetamine Ameerika Ühendriikide esimeseks presidendiks Thomas Paine'i "Terve mõistus". Iseseisvuvdeklaratsiooni vastuvõtmine Põhja-Ameerika Koolooniate Könferatsiooni lepingu allkirjastamine Cornwallise alistumine Yorktowni all Pariisi rahuleping Shaysi mäss Konstitutsioonilien konvent Põhiseaduse vastuvõtmine Loodealade määrus Põhiseaduse ratifitseerimine George washingtoni valimine Ameerika esimeseks presidendiks Ameerika ühendriikide esimese keskpanga asutamine. Puuviljapuhastusmasina leiutamine John Adamsi valimine USA presidendiks Muulaste ja mässuseadused Thomas Jeffersoni valimine Ameerika Ühendriikide presidendiks. Pealinna viimine Washingtoni John Marshalli nimetamine Ülemkohtu presidendiks Lousiana ost M. Lewisi ja W. Clarki ekspeditsioon Orjakaubanduse keelustamine
Gröönimaa ranniku lähedal läbib merd lõunast põhja suunas soe ja ümbritsevast soolasema veega Lääne-Grööni hoovus. Labradori poolsaare ranniku lähedal läbib merd põhjast lõunasse külma ja vähesoolase veega Labradori hoovus. Beuforti meri Beauforti meri (inglise keeles Beaufort Sea, prantsuse keeles mer de Beaufort) on meri Põhja-Ameerika looderannikul. See on Põhja-Jäämere osa Alaska põhjaranniku ja Kanada Arktika saarestiku vahel. Ümbritseb Loodealade, Yukoni, Alaska ja Arktika saarestiku rannikut. Beauforti mere pindala on 450 000 km². Meri sai nime Briti hüdrograafi Francis Beauforti järgi. Merre suubuvad Mackenzie jõgi ja mitu väikest jõge. Lahed Hudsoni Laht Hudsoni laht on suur siselaht Kanadas, mis eraldab Labradori poolsaart Kanada lääneosast. See on Põhja-Jäämere osa ja asub Põhja-Ameerika kirdeosas. Hudsoni lahe pindala on 1,23 miljonit km². Baffini laht
senine mereline olustik asendus osaliselt mandrilisega. Siluri ja devoni ajastu vahetusel ca 400 milj. aastat tagasi toimus kulutusprotsess, kus hilisem mere pealetung hävitas isegi mandrilised setted. Samal ajal muutus oluliselt ka põhjapoolkera mandrite üldine paleogeograafia - Põhja-Ameerika ja Ida-Euroopa seni eraldiasetsenud mandrid liitusid siluri ja devoni ajastu vahetusel üheks Euroameerika mandriks. See mäeteke tõi kaasa Ida-Euroopa platvorrni loodealade üldise kerkimise ja mere taandumise lõuna suunas. Jõed voolasid meie alale peamiselt Balti kilbilt (Soomest), kus purdsetete lähtekivimiteks olid tard-ja moondekivimid. Devoni ladestu kogupaksus on Kagu-Eestis kuni 450 m. Maaretest leidub meie devonis tööstuslikuks kasutamiseks sobivat savi ja klaasiliiva.
annaabi.ee 
