Eesti uusima aja ajalugu
kaitselahinguid.
Augusti teisel poolel algas punaarmeelaste suurrünnak eesmärgiga vallutada Pihkva. Eesti
väejuhatus suunas linna kaitseks kohale kõik reservid ning koos Loodearmeega suudeti
Pihkvat mõnda aega kaitsta.
Kuna aga üldine sõjaline olukord oli keeruline ning Eesti sõdurid ei soovinud sõdida
Venemaa pinnal, käskis kindral Laidoner Rahvaväel 25. augustil taanduda Irboskani. 28.
augustil jättis vastuoludest lõhestunud ja võitlusvõimetu Loodarmee Pihkva enamlastele,
kelle edasitung jäi pidama Irboska kaitseliinil.
Entente’i suurpealetungi kava;
Suvest 1919 hakkasid Antandi riigid kavandama suurt sõjalist operatsiooni Nõukogude võimu
vastu. Petrogradi suunas pidi pealöögi andma Vene valgete Loodearmee, mida pidid toetama
Eesti Rahvaväe üksused.
Antandi plaan sobis Eesti väejuhatuse eesmärkidega hoida sõda Eesti pinnalt eemal, kuigi
rahva seas kasvas üha enam sõjatüdimus ning valitses umbusk Antandi vastu Eesti riigi de