keelavate seaduste kehtestamine on osutunud tõhusaks. Kõige tõhusam meetod, kuidas noori suitsetamisest eemal hoida, on aga igasuguse tubakatoodete reklaami keelustamine. Enamik suitsetavaid noori tahavad suitsetamisest loobuda ja usuvad, et on võimelised seda ka omal jõul tegema. Tegelikult suudavad seda vähesed. Tüdrukud on poistest meelsamini valmis suitsetamisest loobuma, kuid poistel õnnestub see kergemini kui tüdrukutel. Suitsetamisest loobuvate noorte aitamisel tuleb kasutada meetmeid, mis arvestavad noorte vajadustega. Teada on küll tegurid, mis noorukite suitsetamist mõjutavad, kuid paljud põhiküsimused on siiski veel vastuseta. Nii ei ole näiteks päris selge, miks osa noori suitsetamisest pärast proovimist loobuvad, teised aga sõltlasteks jäävad. Sellistele küsimustele tuleb vastused leida ja noorukite suitsetamisprobleemiga tõsiselt tegeleda.
Ka Skandinaavia uuringud näitavad, et lastest loobunud vanemate seas on kuritegevus ja alkoholi kuritarvitamine kolm- neli korda kõrgem kui elanikkonnas tervikuna. Kasuvanemad seevastu erinevaid populatsiooni keskmisest parema haridustaseme, sotsiaalse kindlustatuse ja väheste psühhopatoloogiliste kalduvuste poolest (vähemalt lapsendamise ajal). Need erinevused pole mõistagi üllatavad. On üsna arusaadav, et vaimsete häiretega naised loobuvad sagedamini oma kastest ( kuigi lapsest loobuvate vanemate tunnused on ise ajal jai se maadel väga erinevaid) ja vanemad, kes lapsendavad, läbivad eeluuringu, millega veendutakse, et mingeid vaimsed haired ei takista neil lapsi üles kasvatamast. Seetõttu on lapsendatud laste uuringud kahtlemata kallutatud, kuna bioloogiliste vanemate seas on ebaproportsionaalselt kõirge geneetiliste riskitegurite osakaal ja kasuvanemad jäävad keskkonnariskide poolest alla populatsiooni keskmisest. Kuid