Vabadussõja kindralid ja admiralid
Michaelgi oli sündinud 1913. aastal.
Elu läks edasi ja J. Laidoner tegi tol pikal rahuajal suurt ühiskondlikku tööd
kodumaal:
- oli alates 1925. aastast Kaitseliidu taasloomise ajast kaitseliidu vanematekogu
esimees;
- oli 1930-1932 Eesti Spordi Keskliidu esimees;
- oli alates 1932. aastast Noorte Kotkaste peavanem;
- oli alates 1934. aastast eesti Olümpiakomitee esimee
Viis aastat varem, juunis 1929, oli ta loobuund tegevusest Riigikogus ning
lahkunud ka Põllumeeste Kogu erakonnast. 1934. aasta valimiste eel esitati laidoner
Vabadusristi kavaleride eestvõttel riigivanema kandidaadiks; teda toetasid Rahvuslik
Keskerakond ja asunikud. Kuid valimiseelne toetusallkirjade kogumine näitas, et
riigivanemaks saab töenäoliselt vabadussõjaliste kandidaat kindralmajor Andres
Larka ja kokkuleppel K. Pätsiga loovutas Laidoner riigivanema ( ja hilisema