Eesti Punane Rist
Pole võimatu, et
vihjajad ja eeskuju andjateks olid soomlased, kus esimesed saksamaalt toodud
mänguautomaadid pandi üles juba 1920ndatel aastatel. Kuna tulusalt ärai hallata tahtjatesat
polnud puudus,siis vaid heategevusorganisatisoonidelt.
1933.aatal sai eesit loa hasartmänguse korraldamiseks Eesti Punane Rist. EPRi peavalitsus
sõlmis lepingu Tarutu Telefonivabrikuga, et vabrik valmistab 300 mänguatutomaati, paigutab
need ja kontrollib töötamist. EPR vabrikule raha ei maksnud vaid loobutas kolme aasta
jooksul mängude brutotulust 40 protsenti ning pidi töökorras aparaadid saama oma valdusse
1936 a.
Mänguaparaadid valmistati patendi alusel ja üks masin maksis 200 krooni. Kogu Eesti
paigutati umbes 300 mängumasinta, Tallinna 90, Tartu 60, Rakveres 11 Haapsalus 6 jne.
Aparaadid paigutati kovikutesse, restoranidesse, kõrtsidesse, söögimajade ruumidesse. Juba
esimese tegevusaastaga andsid rahva suus ,,kerjamismasinateks,, Ristitud mänguaparaadid