Jaan Kross “Paigallend”
Kuna aga Ullo ei suuda religiooni teemal
„seisukohta võtta”, loobub ta sülle kukkunud võimalusest. Üks küsimus on siin, et kas midagi
võinuks minna teisiti, kui eestlased olnuks religioosne rahvas, kuid selle arutamine ei vii
nähtavasti kuhugi. Ka tänapäeval käiakse jõulude ajal kirikus, tõlgitakse hunnikutes
esoteerilist kirjandust, otsitakse taga hiiekohti, samal ajal olles ühiskondlikul tasandil
kategooriliselt vastu igasuguse religiooniteema käsitlemisele. Ullo loobumisvalik on eetiline,
isiklik kasu ei ole tema jaoks argument. Kas aga eestlased ka üldiselt sellisest autundest
lähtuvad, on küsitav.
9) Toetavad artiklid/tsitaadid teosest/ klassikaaslaste hinnangud vms.
Romaan lõpeb Ullo enda sõnadega, mis ta Jaagule antud vihikusse oli kirjutanud. See on
kirjeldus Ullo unenäost: tema kõrvale lükatakse ratastoolis tema haige vanaema, kes muutub
äkitselt ta isaks. Ta isa on jäänud vanaks, läinud paksuks ning tal on suus sigar ja käes