Liljal oli madal enesehinnang, mistõttu ta ei suutnud ka sellest probleemist välja tulla ja läks kõige ,,lihtsamat" teed. Esimese kõva hoobi sai Lilja siis kui ta ema ta Tallinna jättis. Ise aga armukesega USAsse sõitis, lubades alguses, et Lilja tuleb kaasa. Liljal oli raske uskuda, et ta ema ta üksinda Tallinna maha jättis. Kõige hullem hoop oli see, kui Lilja sai teada, et ta oli soovimatu laps ja, et ta ema pole teda aga kunagi armastanud. Minu arvates aga mõjutas ema loobumisotsust kõvasti armukese mõjutus. See haavas Liljat rängalt.Sõbranna õhutamisel oli ta nõus minema klubisse, et oma keha müüa ja söögiraha teenida. Esimest korda klubis käies, oli tema sõbranna vahekorras võõra mehega. Kui aga sõbranna isa rahast teada sai, siis sõbranna ütles, et see on Lilja raha, et ta sai selle raha keha müües. See aga muutis kõvasti Lilja arvamust oma sõbrannast. Ta oli haavunud, ega teadnud keda enam usaldada. Ainus
ärajäämanähud, sest inimene ei saa enam nikotiini, millega ollakse harjunud. Võivad tekkida närvilisus, keskendumisraskused, külmavärinad, peavalu ja muud ebameeldivad aistingud, mida on raske taluda ja mistõttu võib inimene taas suitsetamist alustada. Lisaks füüsilisele sõltuvusele nikotiinist on suitsetajad sageli sõltuvuses ka suitsetamisest kui tegevusest. Tugev harjumus läita sigarett näiteks kohvilauas, autoga sõites või muudel juhtudel võib takistada loobumisotsust tegemast. Passiivne ehk kaudne suitsetamine Sigaretisuits ei kahjusta ainult suitsetaja, vaid ka ümbritsevate inimeste tervist. Seega, isegi kui inimene ise ei suitseta, on tema tervis ohustatud, kui ta hingab sisse teiste inimeste sigaretisuitsu. Passiivne suitsetamine on teiste poolt tarvitatava tubaka suitsu sissehingamine. Passiivne suitsetaja -on iga inimene, kes viibib ruumis, kus suitsetatakse või on hiljuti suitsetatud. On
ärajäämanähud, sest inimene ei saa enam nikotiini, millega ollakse harjunud. Võivad tekkida närvilisus, keskendumisraskused, külmavärinad, peavalu ja muud ebameeldivad aistingud, mida on raske taluda ja mistõttu võib inimene taas suitsetamist alustada. (2) Lisaks füüsilisele sõltuvusele nikotiinist on suitsetajad sageli sõltuvuses ka suitsetamisest kui tegevusest. Tugev harjumus läita sigarett näiteks kohvilauas, autoga sõites või muudel juhtudel võib takistada loobumisotsust tegemast. (2) Kui noorel on suitsust kujunenud sõltuvus, usub ta tihtipeale, et suits leevendab stressi. Tegelikult on suitsetamine pigem stressi põhjuseks. Suitsetamine lihtsalt vähendab pinget ja ärritust, mis tekib sõltuvuses oleval inimesel, kes ei ole tükk aega suitsetanud. (3) 5. Passiivne suitsetamine Passiivne suitsetamine on teiste poolt tarvitatava tubaka suitsu sissehingamine.
annaabi.ee 
