Karula Rahvuspark
(137,8 m).
Karula pärandkultuurmaastik on mitmesaja aasta
jooksul inimtegevuse mõjul tekkinud maastikutüüp,
kus vahelduvad hajatalud
põllusiilude, metsatukkade, soolaikude ja
heinamaadega.
Karulas on KaguEesti suurim metsamassiiv, mis
ulatub kaugelt üle rahvuspargi piiride.
Mandrijää taandumisel tekkis kuplistiku alale
hulgaliselt järvi.
Suurim on Ähijärv (176 ha) ja sügavaim Savijärv (18
m).
Leidub ka hulgaliselt lontsikuid taimestikust läbi
kasvanud, umbes meetrisügavuse püsiva vee ja
omanäolise elustikuga väikesed veekogud, olulised
kahepaiksete elu ja kudemispaikad.
Vooluveekogud on väikesed, sest rahvuspark
asub Eesti ühel olulisemal veelahkmealal.
Metsad :
Metsad katavad 70% kaitseala kogupindalast .
Eristatavad on kolm piirkonda: kõdu ja
madalsoometsad, palu ja laanemetsade piirkond
ning lõunapoolne metsamassiiv.
Loodusreservaadis toimub metsade looduslik
annaabi.ee 
