V. Hugo Jumalaema kirik Pariisis terve raamat
Jumala eest, te peate tunnistama, et ma pole loll.»
Äkki jahmatas ta:
«Ah jaa, kas kitseke on tüdruku juures?» «On küll, kurat võtku!» «Nad oleksid ju ka tema
üles poonud?» «Mis see minusse puutub!»
«Jah, oleksid üles poonud. Läinud kuul poodi üks emis üles. Timukas teeb seda hea
meelega. Ta saab looma pärast endale. Minu ilusat Djalit üles puua! Vaest väikest
kitsetallekest!»
«Neetud!» hüüdis dom Claude. «Sina ise oled timukas. Noh, ütle, mis päästeplaan sul,
lontrusel, siis on? Või peab seda mõtet sul tangidega peast välja kiskuma?»
«Oodake, õpetaja, kohe!»
Gringoire kummardus ülemdiakoni kõrva juurde ja sosistas midagi, ise rahutult ringi
vaadates, kuigi tänaval kedagi näha polnud. Kui ta lõpetas, surus dom Claude ta kätt ja ütles
külmalt:
«Hea küll, homseni siis.»
«Homseni,» vastas Gringoire. ülemdiakon kadus ühele poole, tema teisele poole tasakesi
pomisedes:
«See on uhke üritus, härra Pierre Gringoire. Pole viga
annaabi.ee 
