Kersti Merilaas
armastuslauludele, nüüd, 1981.a. ilmunud ,,Antud ja võetud" tundus, et surm haaras endasse
kõik. Kersti Merilaasi mahukaim ja kõige küpsem luulekogu on läbini minoorne,
tundetraagiline ja lõplik. Säärast luulet ei olnud Merilaas kunagi varem kirjutanud.
,,Antud ja võetud"-raamatu traagilises lõplikkuses peitub lõpmatuse tarvis pärispide, mille
sisendusjõule eesti eleegilisest luulest vähe võrdset kõrvale leiab: ,,Jälle seisab see poiss",
,,Lontmaakrid", ,,Käolina", ,,Võilillemäng". Nende luuletuste kuulutusjõud: ,,Kesta! Püsida!
Põleda!" on tugev ja väljendus klassikaliselt selge ning veenev, nõnda et tragism taandub
püsiva vastupanu elujõu ees:
VÕILILLEMÄNG
Mõistmata midagi küsida,
teadmata - vastust kas ongi,
püsida, püsida, püsida,
kuulata kolmandat gongi,
keset soovulmade pudemeid,
maailma madalrõhku,
puhudes võilille udemeid
äikese-eelsesse õhku.
annaabi.ee 
