Tõde ja Õigus II Terve tekst
"
,,Tahate, ma lasen tuua, Ivan Vassiljevits?" küsis Indrek.
,,Kristus on surnust üles tõusnud, kui see võimalik oleks," vastas Ivan Vassiljevits otse sisemise
erutusega.
,,See on võimalik," ütles Indrek ja tõi õlle. ,,Aga see on liiga külm," hoiatas ta.
,,Külm ongi hea," vastas Ivan Vassiljevits ja sirutas käe pudeli järele. ,,Külm õlu ja kuum leil --
jumalik!"
Ta istus lava kõrgemail astmeil ja jõi, kuna Indrek talle klaasi kallas. Jõi lonks-lonksult, nagu
maitseks ta nõnda kõige parem või nagu talitaks ta nende näpunäitel, kes ütlevad, et ka vähese
alkoholiga võib enda uimastada, kui teda võtta tasapisi, näiteks läbi õlekõrre.
Kui õlu lõpuks joodud, heitis ta uuesti lavale ja tahtis vihelda, tublisti vihelda, mitte nõnda, nagu
esiti. Pidi uut leili viskama. Ja kui siis Indrek vihaga sopsima hakkas, krägises Ivan Vassiljevits
suure mõnutundega ja kirus:
,,Vaata lontrust, üksainus pudel, aga hakkab pähe!"