Eesti hobune
pikkusega. Selg on tavaliselt sirge, kuid harva esineb ka nõgusust, lühike ja lai, lanne lai ja
tugev. Laudjas on munajas ja pikk ning saba asetseb all pool ning on tihe. Rind, rinnakorv ja
roided on hästi väljaarenenud. Jalad on lühikesed, kuid tugevate kõõluste ja liigestega, kabjad
on korrapärased. Selle hobuse samm ja traav on lai ja hoogne, kuid vahepeal esineb ka
sõudmist.(Mauring 1988: 242) Sellel hobusel puuduvad erinevad kalduvused jäsemete
haigestumiseks. Harva esineb lonkimist ning kõõluste välja venimist, ükskõik kui raske töö
ei oleks.(Bellegarde 1940: 149)
Iseloomult on eesti hobune rahulik ja taibukas, temperament energiline ja elav. Ta reageerib
kiiresti, julgust täis ning kohaneb kiiresti uutes tingimustes.(Sinikas 2001)
2.1. EESTI HOBUSE VÄRVUSED
Karvavärvuse poolest on eesti hobune kõige värvuserikkaim, kellel on geneetiline ja
väljapaistev värvuslik kirevus kujunenud ajapikku. On teada, et varasemate hobuste
annaabi.ee 
