Eesti elustik ja elukooslused konspekt
ujub, osa hõljub vees.
Elustik jaguneb:
-põhjaelustik – põhjal ja põhjasetteis
-plankton (hõljum)
-ujum – aktiivselt ujuvate loomade kogum
-loomad vee pindkilel, nt. liuskur,kukrik
-veepinnal triivivad makroskoopilised veeorganismid, nt ujutaimed, teod
-epifüüton, nt vetikad veetaimedel
Selgrootud
Mitmesugust tüüpi mageveekogudest: järvedest, paisjärvedest, kraavidest, allikatest, tiikidest,
rabalaugastest, lompidest jne on teada ligikaudu 2000 liiki selgrootuid.
Ainuraksed – viburloom, ripsloom
Käsnad
Käsnadest on järvekäsn ja tavaline jõekäsn Eestis üsna tavalised, mülleri jõekäsna on leitud Rõuge
järvedest.
Ainuõõssed – hüdraloomad
Lameussid
Kalades ja veeselgrootutes nugivaid paelusse on Eesti siseveekogudes kindlaks tehtud vähemalt 17
liiki. Valmikuna inimese sooles nugiva laiussi vastsed (vageltanud) nugivad Peipsis, Võrtsjärves ja