Islami meditsiin keskajal
peetakse ka meditsiiniajaloo üheks tähtsamaks avastuseks. Varaseimad nakkushaiguste
olemasolu ideed on pärit Muhamedi hadititest. Ta olevat arusaanud leepra, kärntõve ja
suguhaiguste nakkavast iseloomust. Need varased ideed haiguste nakkavuse suhtes ilmselt
tulenesid islami arstide kaasa tundvast suhtumisest leeprahaigete suhtes. Teistest vanaaja ja
keskaja kultuuridest erinev suhtumine tuli Muhamedi sõnadest, mis on ka Koraanis: ,,Pole
süüd pimedatel, pole süüd lombakatel, pole ka süüd haigetel".
Avicenna ajaks oldi juba arusaadud nakkushaiguste nakkavast iseloomust ja olemusest.
11sajandi haiglates olid erinevate haiguste jaoks olemas eritiivad, et hoida nakkushaiged
teistest haigetest eraldi.
Ibn Zuhr oli esimene arst, kes andis teadusliku etioloogia kõrva põletikuliste haiguste jaoks.
Ta oli ka esimene, kes üsna täpselt kirjeldas mitmeid neuroloogilisi haiguseid, nt meningiit.
annaabi.ee 
