V. Hugo Jumalaema kirik Pariisis terve raamat
talle oma laulu laulma: «Caritatem!» laulis pime. «La buona mancia!» laulis jalutu. Halvatu
aga lõpetas selle musikaalse lause korrates: «Un pedazo de pan!»
Gringoire toppis oma kõrvad kinni. «Oo Paabeli torn *!» hüüdis ta.
Ta hakkas jooksma. Ka pime pani jooksu. Jooksis halvatu ja jooksis ka jalutu.
' Auväärt härra, andke leiva ostmiseks (hisp. k)
75
Mida kaugemale ta tänaval jõudis, seda enam sigines ta ümber jalutuid, pimedaid,
lombakaid, ühekäelisi ja ühesilmalisi, pidalitõbiseid täis haavu; neid ilmus majadest,
ligiolevaist tänavaist, keldriaukudest, kõik nad ulgusid, möirgasid, kiunusid, kõik nad
lonkasid, kom-berdasid, tormasid valguse poole, kõik nad püherdasid poris nagu teod pärast
vihma.
Gringoire, kellel kolm jälgijat ikka veel kannul olid ja kes ei teadnud, millega kõik lõpeb,
tegi hirmuga endale teiste seas teed, mööda minnes lombakaist, üle hüpates jalutuist,
annaabi.ee 
