Probleem on kogu asja tasuvuses," ütleb kütuste ja määrdeainete magister Raul Ernes (,,Autotöösturid jooksevad võidu vesiniku tehnoloogiale", Ain Alvela, Äripäev, 19.04.2006, www.ap3.ee, viimati alla laetud 19.04.2009). On levinud eksiarvamus, et vesinik on odav kütus, mida võib toota piiramatult ja suhteliselt väikese energiakuluga. ,,Paljud inimesed arvavad, et vesinikkütus päästab meid. Ma arvan, et vesinik on väga hea näide enese avalikust lollitamisest. Näide, kuidas inimesed endale valetavad. Meil ei saa ealeski olema vesinikkütusel põhinevat majandust, sest vesinik ei ole kütuse vorm - see on energia säilitamise vorm. Kogu vesinikkütus on ju valmistatud mingi muu kütuse baasil..." (,,Roheliseks kasvamine", Epp Petrone, 2007, Petrone Print). Tõepoolest - vesinikkütuse loomiseks on meil ju vaja vaid elektrit ja vett, lihtne! Aga et saada elektrit ... Paraku baseerub enamik meie elektritootmisest siiski fossiilkütusel. Ning
"...Kas me võiksime hankida energiat kusagilt mujalt kui fossiilkütustest ? Jah, kui meil oleks 50 aastat aega uute süsteemide väljatöötamiseks, ehitades fossiilkütuseid kasutades välja suured taastuvenergiavõimalused ja minnes uutele kütuseliikidele üle sujuvalt. Aga paraku on meil nüüd aega vaid mõned aastad ning ikka veel ei võeta tulevasi probleeme tõsiselt. Paljud inimesed arvavad, et vesinikkütus päästab meid. Ma arvan, et vesinik on väga eha näide enese avalikust lollitamisest. Näide, kuidas inimesed endale valetavad. Meil ei saa ealeski olema vesinikkütusel põhinevat majandust, sest vesinik ei ole kütuse vorm - see on energia säilitamise vorv. Kogu vesinikkütus on ju valmistatud mingi muu kütuse baasil..." Eks mõni barrel (põhiline naftakoguse mõõtühik - 42 gallonit ehk 159 liitrit) naftat päevas tekib maapõues vast ka juurde, kuid välja pumbatakse üle 80 miljoni barreli päevas, mis mahub ligi nelja tuhandesse rongikoosseisu, millest igas on 50
annaabi.ee 
