Kirjaklambritest vöö
Lugedes raamatut ,,Kirjaklambritest vöö"
Mobiiltelefoni äratuskell helises. Patjade vahelt liikus aeglaselt peenika käsi plaaniga
lärmakas asi vastu seina visata, või siis välja lülitada. Hamabaid pestes jäi Kati end peeglist
jõllitama. Korrates küsimust miks ,mis tal pidevalt peas kummitas .Kaotanud lootuse leida
elule mingisugenegi mõte,langetas ta pea ning pesi näo,et teha algust uue päevaga. Tujud olid
piinanud teda kaua. Ühel päeval oli tal lollitaja, teisel surmakuulutaja, kolmandal puhas
kurjus, neljandal puhas headus, viiendal depressioon, kuuendal tibi ja nii edasi.Aga vahel ei
tundnud ta midagi .Kati isegi ei teadnud,kumb oli hullem,kas tujud või tuimus.Tujud ja
tuimus olid järgmised põhjused,miks end vihata.
Kui mul oli raamatu algusest loetud ainult paar esimest peatükki ,arvasin et tegu on
järjekordselt mõne raamatuga ,kus peategelane on puberteedieas olev ülbe plikatirts.Tüdruk,
annaabi.ee 
