Olla nagu kõik või jääda iseendaks ? Kindlasti on paljud arutlenud sellel teemal pikalt ja mõelnud, kas alati tasub jääda iseendaks või vahel on kasulikum ja parem olla nagu kõik teised. Ka mina mõtlesin sellele pikalt noorena ja olen praegu õnnelik, et ma olen see kes ma olen. Mul on alati kindel arvamus ja ma julgen seda avaldada. Ma ei karda oma seisukohti teistele tutvustada. Tegelikult on väga palju kinni inimeses endas. See oleneb täiesti kindlasti inimesest endast. Osad on julged ja neil on alati oma kindel seisukoht ja arvamus mingil teemal. Nad ei karda kunagi oma arvamust välja öelda ja nad jäävad alati iseendaks. Ka nende mõtted võivad kattuda teiste omadega, aga kui ei kattu, siis nad julgevad ka enda sõna sekka öelda. Nad ei lase end kunagi mõjutada. On ka teisi inimesi. Nemad on vaiksed ja nende arvates on lihtsam suurema massiga kokku sulanduda. Nad ei julge kunagi oma arvamust avaldada ja lä...
Ise ütleb ta, tema on grusiinlane, vürst kinnitab halvakspanevalt, et ainult armeenlane, aga tema näonaha järele otsustades pole ta see ega teine, vaid mõni teab mislane. Tema on väga tark ja teab kõik asjad paremini kui ükski teine. Juba esimesel päeval jutustas ta anekdoodi kuulsast Moskva advokaadist, kes Kaukasusse sõites vagunis kelleltki küllusega-kiitlevalt tifliislaselt küsinud, et kui neil kõike seal nii hirmus palju, kuidas on siis lollidega lugu, millele saanud vastuseks: ,,Tule sinna, oled esimene." Õieti öelda selle anekdoodi tõttu kasvaski tifliislase mõju nii ruttu. Sest polnud midagi, et ta algas või lõpetas iga lause sõnadega: ,,Meil Kaukasuses", nii et see talle hüüdnimeks jäi, vürsti hiilgus kippus tema aupaistuse kõrval ometi kahvatuma, liiatigi kuna ta poetas teise kohta selliseid ütlusi nagu: ,,Meil Kaukasuses on temataolisi vürste kogu maa täis", millele ta varsti
annaabi.ee 
