Eesti rahvamuusika
10.
Rahvapillid ja pillimuusika
10.1. Pillid
Pillimäng on ürgne nähtus, mis on lahutamatult seotud inimkultuuri eri avaldustega. Pillide eeskujuks on olnud sageli inimese kehaosad või
tööriistad: käteplaksutamine, teatavate esemete kokkulöömine vm.Pillid on· spetsiaalselt musitseerimiseks valmistatud esemed;
· inimese kehapillid (käteplaks, vilistamine, põsepill);
· ürgsed heliriistad, mis on olnud praktilises kasutuses (lokud, käristid).
Mitmed eesti rahvapillid olid ehituselt väga lihtsad ja neid valmistati kodus. Siiski on kohalikud külameistrid teinud ka küllalt keerukaid pille
nagu viiul, lõõtspill ja isegi koduorel. Pillimäng oli 20. sajandi algupooleni valdavalt meeste ala. 10.2. Pillimängu traditsioonid
Rahvapillidel olid (ja on osalt veel tänapäevalgi) erinevad kasutusalad (karjasepillid, jahimeeste peibutuspillid) ning ülesanded (signaalpillid,
tantsupillid, laste mänguasjad jms)