sattunud niiskus välja kuivada. o Värvi 1 mm ka klaasi peale, et veel ei oleks mingit võimalust klaasi ja kiti vahele tungida. NB! Värvid kriidistuvad. Uue värvikihi õli ei imbu vanasse. Alumised värvikihid kriidistuvad ja lasevad puidu küljest lahti. OHUD ja TÄIENDAVAD NÄPUNÄITED Loksuvad tapid tuleb parandada. Nurkadest kergelt loksuv aken vajub peagi ja aken ei hakka enam korralikult sulguma. Loksuvate nurkade tappidesse ronib niiskus sisse ja puit hakkab mädanema. o Üks aken olgu alati tehtud samast puidust siis mängib puit ühtemoodi. Kasuta puiduparanduste tegemisel vana puitu. See ei mängi enam ja puiduparandused jäävad kvaliteetsed. Kasutades parandusel uut puitu märkame me peagi liimühenduste kohti. Uus ja vana puit mängivad erinevalt (puit on elav materjal ning paisub ja tõmbab kokku) ja nii tulevadki liimühenduse kohad nähtavale.
Õlitada aknaid värnitsaga (kriidistuma hakanud värvikiht muutub jälle elastseks), tõmmates värvitud pind värnitsase lapiga üle. Erilist tähelepanu vajavad lõunaküljes olevad aknad, mis saavad rohkem päikest (UV kiirgust). Vajadusel matistada värvipind lihvpaberiga ja värvida aken üle. Õlitada hingi! 7. OHUD JA TÄIENDAVAD NÄPUNÄITED Loksuvad tapid tuleb parandada. Nurkadest kergelt loksuv aken vajub peagi ja aken ei hakka enam korralikult sulguma. Loksuvate nurkade tappidesse ronib niiskus sisse ja puit hakkab mädanema. Üks aken olgu alati tehtud samast puidust siis mängib puit ühtemoodi. Kasuta dapuiduparanduste tegemisel vana puitu. See ei mängi enam ja puiduparandused jäävad kvaliteetsed. Kasutades parandusel uut puitu märkame me peagi liimühenduste kohti. Uus ja vana puit mängivad erinevalt (puit on elav materjal ning paisub ja tõmbab kokku) ja nii tulevadki liimühenduse kohad nähtavale
kuidas seda segu kasutada. Oletatavasti hõõrusid egiptlased selle segu hammastele lihtsalt sõrmede abil, kuna hambaharja eelkäijat hambatikku polnud siis veel kasutusele võetud. Iidse India, Hiina ja Egiptuse ajaloo kohaselt olid hambapasta tegelikeks leiutajateks ja arendajateks kreeklased ja roomlased. Kreeklased ja roomlased olid teadaolevalt ka esimesed, kes hamba eemaldamiseks kasutasid spetsiaalset tinast valmistatud instrumenti ning kes kasutasid loksuvate ja kunsthammaste toetamiseks kullast traati. Koos Rooma impeeriumi langusega jäi seisma ka hambapastade evolutsioon ning arendamine, mistõttu kuni 1. aastatuhande lõpuni p.Kr ei teata selle kohta mingeid erilisi muutusi. Selles ajavahemikus olid hambapastade edasiarendajaks hoopis pärslased, kelle kirjutiste kohaselt polnud soovitav kasutada "karedat hambapulbrit", vaid selle asemel tuleks valmistada see põletatud ja purustatud teokodadest, austrikarpidest ja kipsist