Nõukogude Liidu ajalugu osa 2
1953 5.märtsil pandi paika uus võimujaotus. Malenkov sai MN esimeheks, tema I asetäitjateks
said Beria- siseminister, Molotov- välisminister, Bulganin- kaitseminister, Kaganovitš- ilma
ministri portfellita. Vorošilov sai ÜP esimeheks, Hruštšov NLKP Presiidiumi sekretäriks.
Võimuvõitlus jätkus nn kollektiivse juhtkonna kattevarjus, milline idee ühiskonnale väga
meeldis. 5.märtsil kinnitatud plaan oli tegelikult päriselus paika loksumata. Ei pandud paika,
kes tegelikult üks riigijuht on. Kremlis saadi suurepäraselt aru, et kollektiivne juhtimine ei
toimi mingil moel, lähiajal peab selguma see inimene, kes ohjad enda kätte võtab. Sellest
vaatepunktist võimustruktuuri vaadates on selge, et tegelikult peeti kõige olulisemateks
võimupretendentideks Beriat ja Malenkovi, olid kõige jõulisemad. Hruštšov kolmandana
oli teisejärguline tegelane