Viru üksik jalaväepataljon
diviisi ülem direktiivi
vastupealetungiks.
Eduka vastupealetungiga vabastati 19. jaanuaril 1919 Narva.
Sõja lõpuks oli 4. jalaväerügement kasvanud täiskoosseisuliseks,
loendades oma ridades 53 ohvitseri ning 1476 allohvitseri ja sõdurit.
3. Tegevus ja paiknemine kuni 1940
Pärast Tartu rahu sõlmimist koondati 4. rügement Narva-Jõesuusse ja viidi
sealt Kadrinasse. Rügement tõmmati kokku kaadripataljoniks, kes asus
valvama randa Narva-Jõesuust Loksani. 12.07.1921 liideti see 1.
rügemendiga 4. pataljoniks, asukohaks sai Narva.
1. aprillil 1924 viidi 4. pataljon sama numbri all 5. rügemendi koosseisu.
Kogu selle aja vältel oli endisel 4. rügemendil alles ka Jõhvi üksus. Seoses
üldise sõjaväereformiga 1. oktoobril 1928 taastati väeosa 4. üksiku
jalaväepataljonina ja paigutati Jõhvi, mis jäigi väeosa koduks.
28. oktoobril 1928 andis Narva linn 4. pataljonile lipu, olles Vabadussõjas
Narva peamine kaitsja
1940