modernse maakasutuse mõjuga. Lapimaa metsades raiutud puud on tavalisel 200-300 aastat vanad kuid mujal Euroopas on sama tüvejämedusega puud 50-100 aastat vanad. Materjalid ja metoodika Uurimisala asub Soomes Lapimaal arktilise tundra ning taiga vahelises tsoonis, ning seda saab kirjeldada kahe näitajaga: 1) ala bioloogilise ning maastiku ökoloogia alusel ja 2) haldusala piiride alusel. Uurimusel käsitleti 9880 km2 suurust ala, mis piirnes lõunast Lokka kunstlike järvedega ning Porttipahtaga ning põhjast Inari järvega. Lapimaa on taimestiku kasvuperioodiks 100-140 päeva, ning soojuse summeeritud väärtuseks 600-750 kraadi, võrreldes 750-1000 kraadiga teistes kommertskasutuses olevate Soome metsaaladega. Sademetehulk varieerub 320-420 mm aastas. Enamus piirkonna metsi, milles on alla 750 kraadi, kutsutakse nii-öelda hoiumetsadeks, milles metsaraiet ning uuendamist viiakse läbi ülima hoolega. Haldusalad Põhja-Soome on jagatud 56
Pärnus meeldib käia kolmel perel, kuid vaid üks vastaja nimetas seda esimese eelistusena. Kaks peret ei pidanud Pärnut sihtkohana üldse atraktiivseks, peamiselt üksikute huvipakkuvate tege- vusvõimaluste ja pereürituste vähesuse tõttu. Kaugematest sihtkohtadest nimetati lemmikuks kõige rohkem Kreekat (neli korda), järgmisena Mehhikot (kaks korda) ja ülejäänud nimekiri erines pereti väga palju. Võis täheldada, et enam reisinud pered eelistavad kaugemaid paiku, kus ei lokka eestlaste massiturism, ning vähem reisinud (ühtlasi ka väiksemate lastega) pered soovisid veeta oma puhkust just Vahemere ääres, sest seal on nende arvates küllaltki turvaline ja korduvalt käies on täpselt teada, milli- sesse hotelli tasub minna. Tabel 9. Pärnu linnakodanike ja Eesti pereturistide huvide võrdlus. Pärnu linnakodanike huvid Eesti pereturistide huvid
annaabi.ee 
