Kesk-Aasiale omases pinnalises laadis, samuti kasutati ka hellenistlikku võtmestikku (nt Heraklese skulptuurid). Ikonograafia ei olnud veel täielikult paika loksunud, kuid ometi jõudis välja kujuneda Buddha-tüüp, mis sai eeskujuks järgnevale traditsitsioonile kogu Aasias: korrektne Dhjanasana iidne transisoleva jooga poos; käeasend Abhaja-Mudra; parem õlg on riietusest vaba; peas väikesed vasakult paremale keerduvad lokikesed; tahtejõudu väljendav ülahuul ja juba eespool mainitud juuksekrunn, kolmas silm ja suured kõrvalestad. Ühe kõige traditsioonilisemalt ja samas haaravamalt kujutasid Mathura kunstnikud puunümfe jaksisid, mis kujutasid endast vastandit Buddha askeesi-ideaalile ja olid sellisena budismi sisselülitatud. Jällegi võib rääkida vaimse ja meelelise ühendusest India kultuurist. Rõhk sensuaalsele ilule ei piirdunud ainult jaksisitega, vaid leidis kasutamist
Juuksed kammiti tagant pealaele, seati seal keerulistesse sõlmedesse ja kinnitati nikerdatud luust kammidega, külgedel lokitud juustest suured kuhilad. Soenguid kaunistati kunst- või elavate lilledega, paeltega, lintidega, sulgedega, lipsukestega, pärlitega, diadeemidega jne. Soeng ja peakate moodustasid stiilse terviku, küljekiharad paistsid kübara või tanu alt. Ajastu lõpupoole soengud lihtsamad: kuklajuustest tehti tagasihoidlik sõlm, külgedel jäid rippuvad lokikesed või punuti küljejuustest patsid, mis keerati nn rippuvateks "kotlettideks". 11 Peakatteid nelja laadi: · Vanematel daamidel vormikas tanu, mille eesäär kaunistatud rikkalike volangide, rüüside ja pitsidega. Laiast siidipaelast seotud lipsud. · Noortel lõua alt laiade paeltega seotud laia äärega kübarad, kaunistatud lintide, sulgede ja kunstlilledega.
annaabi.ee 
