Eesti keele ajalugu
käänded sisseütlev ja alaleütlev, lokatiivsed (tegevuse kohta näitav) seesütlev ja
alalütlev ning separatiivsed seestütlev ja alaltütlev.
Eesti keelele omane kohakäänete kolmeaspektilisus eksisteeris juba uurali
algkeeles. Esialgseiks kohakääneteks on peetud k-latiivi, na-lokatiivi ja ta-
separatiivi. Tänapäeva eesti keeles on see ürgne kohakäänete kolmik kaotanud
oma lokaalse sisu (na-lokatiivist on saanud essiiv, ta-separatiivist partitiiv) või
hoopis kõrvale jäänud (klatiiv). Hoopis hiljem, läänemeresoome algkeeles
kujunes välja uus kohakäänetesüsteem, kus tehakse vahet veel sise- ja
väliskohakäänete vahel, kuid koha kolmeaspektilisuse väljendamine on
säilitatud.
Kohakäänete sarja kolmeliikmelisus on oluline uurali keelte tunnusjoon.
Kohakäänete abil väljendatakse tüüpiliselt ka kogejat, omajat ja tegijat (erinevalt
indoeuroopa keeltest).
annaabi.ee 
