Lapimaa
5.2. Järved
Järvederohkeimad alad Lapimaal on Soome-Põhja osa ja Koola poolsaar. Järved on tekkinud
liustikujää kulutus ja kujhevormidest.
Põhja Norra suurimad järved on Iesjávri, mis on suteliselt väike võrreldes teiste suuremate
Lapimaa järvedega ja Altevatnet. Rootsi jäävad piklikud fjord järved: Torneträsk, Sora
Lulevatten, Akkajaure, Vastenjaure, Virihaure, Uddjaur, Hornava, Storavan.
Põhja-Soome jäävad: Yli-Kitka, Kemijärvi, Lokan tekojärvi, Porttipahdan tekojärvi, Inari järv.
Ida-Lapimaa jääb Venemaale, mis jaguneb kaheks haldusüksuseks, Murmanski oblastiks,
kuhu alla kuulub ka Koola poolsaar ja Karjala Vabariigiks (Kagu-Lapimaa). Karjala aladele
jäävad Pääjärvi, Kierettijärvi, Tiiksijärvi, Knjazegubskoje veehoidla. Murmanski oblasti
aladele jäävad Ülem-Tuloma, Serebrjanskoje veehoidla, Imandra järv, Umbjärvi ja Lujärvi.
6. KLIIMA JA ILMASTIK