Keskaja majandusajalugu
saj oli lääne pool
asustustihedus palju suurem kui idas ja samal ajal haarati Ida-Euroopat (ja ka
Skandinaaviat) üha enam ladina kultuuriruumi. Saksa talupoegi kutsusid itta nii saksa
vallutajad kui slaavi vürstid, kes vajasid ladinlikus elukorras rohkem tööjõudu. Uued
külad rajati Saksa õiguse alusel: siin olid talupoja õigused suuremad, neil olid
soodsamad tingimused, et neid meelitada kaugele rändama. Uus küla rajati nii, et
maaomanik tegi selle rajamise tööks värbajale ehk lokaatorile, kes määrast talude
suuruse ning asunikud, kes sinna elama tulid. See, kumb etniline rühm peale jäi, määras
selle, kus toimus germaanistumine kus slaavistumine. Ümberasustumine polnud nii
ulatuslik, et lääne pool oleks rahvaarv vähenenud. Elbest itta läks alla poole miljoni
inimese.
Inimese põhitoiduks oli leib, mis oli põllumajanduse peatoodang. Mägedes nt oli
muidugi loomakasvatus põhiline. Põlluharimisel oli aga samuti loomulikult vaja loomi.